Sildiarhiiv: Vaba aeg

2016 seni

Teen väikse kokkuvõtte, mis sel aastal seni toimunud:

  • jaanuar – käisin koolitusel Tallinnas. Mikk tuli kaasa, külastasime Okupatsioonide muuseumi.
  • veebruar – olin puhkuse ajal haige.
  • märts – lugesin hoolsasti samme.
  • aprill – käisin logopeedide kongressil. Mikk sai uuesti onuks (teine poiss!)
  • mai – käisin töökaaslastega Viljandis Teatris, tähistasime esimest pulmaaastapäeva. Käisin massaažikoolitusel.
  • juuni – tegin tööd. Käisin sageli Võrus koristamas.
  • juuli -puhkus algas. Käisime Schillingul. Käisime Tallinnas Prodigyt vaatamas. Käisime pulmas. Minu sugulased tulid Saksamaalt, nendega sai ka tegeletud.
  • august – pidu ja pillerkaar. Intsikurmu festival. Puhkus lõppes.

 

Praegu ei suuda kuidagi end raja peale saada töö- ja koolieluga. Tunnen, et pole õieti puhata saanud. Ilmselt harjusin koduse eluga ära ning reaalsus koidab väikese masendusega. Ma arvan, et blogimine aitab 🙂

The Man from U.N.C.L.E

Käisime kolmapäeval kinos – oli Cinamoni sünnipäev ja kinopilet oli 3 eurot. Vaatasime filmi “The man from U.N.C.L.E” ehk “Koodnimetus U.N.C.L.E”.  See on Guy Richie uus teos, mis on tehtud 60ndate sarja alusel. Guy Richie filmid on mulle üldiselt meeldinud (niipalju kui ma neid näinud olen), kuid kinno minnes ootused väga suured polnud.

Film oli muidu täitsa vahva. Sisu oli nagu oli – plusspunktid selle eest, et venelane polnud pahaks tehtud – aga visuaalselt meeldis film väga. Kena montaaž ja mõni pikk monoloog… nalja sai ka muidugi ja lisaks muusika! Mulle meeldisid eriti naiste kostüümid ja meik ja soengud: tahtsin endale ka järgmisel päeval kohe lainerijoont teha (ma pole selles eriti osav ainult). Kohati kiskus tegevus väga märuliks, et täpselt enam polnud aru saada; samuti häirisid mind erinevad VALED aktsendid (aga ma olen ka OCD).

Soovitan vaatama minna- saab naerda 🙂

Stiilinäide, googlist.

Miku sünnipäev

Mikul oli eile sünnipäev! Seega on meil olnud alates minu sünnipäevast pea nädal aega tants ja trall. Miku vananemise tähistamist alustasime neljapäeval Võrus – väike pidu minu emmega.

Laupäeval käisid meil Miku sugulased külas – küll see oli alles pidu! Alguses oli kõik natuke hektiline, aga pärast oli päris meeldiv juba. Ma olin natuke pinges – suur osa inimestest käis meie juures esimest korda (uue abikaasa seisusest ma ei viitsi kirjutada). Põdesin kodu korrasoleku ja toitude pärast. Mikk tegeles rohkem soolaste snäkkidega, mina magusaga. Küpsetasin Manhattani juustukooki ja tassikooke. Toitlustus tuli meil kahepeale imeline välja:) Õhtu läks ka hästi – iga minutiga põdesin järjest vähem ja mul oli väga tore.

Eile nunnutasin Mikku eriti – mu väike vanur! Päeval käisime Bauhofist talle kingitust ostmas (tööriistakast) ning siis läksime Elvasse. Mikk oli ennast registreerinud järvede jooksule ja ma käisin talle kaasa elamas. See oli muide Miku esimene rahvajooks ja ta oli väga tubli – täitis oma eesmärgi ja pärast väikest puhkepausi lubas ka järgmisele jooksule minna. Õhtul veetsime pea kaks tundi nõude pesemisega – ütleme, et see oli väga romantiline 😉

Suur suve pildipostitus tuleb varsti!

Raamatupostitus – “Litsid”

Lõpetasin eile õhtul M.Sanderi raamatu “Litsid” lugemise. Nagu autor ise on rõhutanud, on ainus skandaalne asi teose juures pealkiri. Mina alguses ka mõtlesin, et tegemist on Eesti Wabariigi 50 halli varjundiga, aga ei miskit – pigem on raamat Eesti ajaloost ning poliitikast (küll läbi lõbustusasutuse teenindajate silmade).

Mulle raamat väga meeldis (muidu ma poleks seda paari päevaga läbi lugeda jõudnud). Lugemise vahepeal uurisin ajaloo kohta kõvasti internetist juurde. Mind on alati huvitanud II maailmasõda – omal ajal vaatasin kõik selleteemalised dokid Youtube’ist läbi. Eesti osa sõjas mind pole paelunud (võib-olla on vanaema sõjajuttudel selles osa), kuid nüüd on huvi (ja ka teadmised) palju parem(ad).

Nüüd jään ootama loo järgmist osa (tegemist on triloogiaga). Soovitan!

Klassikaline näohooldus

Eelmisel aastal kingiti mulle sünnipäevaks Dorpat Spa kinkekaart. Ma vahepeal unustasin selle olemasolu ära..nii kiire oli. Paar nädalat tagasi (kui mulle tuli meelde, et mul tuleb varsti sünnipäev) meenus mulle kaart ja broneerisin klassikalise näohoolduse.

Ma pole varem Dorpat Spas ega näohoolduses käinud. Ma üldiselt kardan minna sellistesse kohtadesse esimest korda – ei tea, kuidas käituda või olla. Ma olin suht närvis ja ei suutnud väga lõdvaks ennast lasta, kui tsikk mulle kaelamassaaži tegi. Muidu oli kõik ülimõnus: koorimine, mudimine, mask ja kreemitamine. Kindlasti lähen näohooldusesse veel, sest kodus ma ei viitsi nii põhjalikult kõike teha.

Vau.. kas ma olen nüüd ilublogija? 😀

Nädalavahetus

Laupäeval käisime ämmade ja äiaga Võrumaal matkamas. Kõigepealt käisime Suure Munamäe vaatetornis. Mina käisin seal sel aastal juba teist korda, aga ämm-äi polnud seal aastakümneid käinud. Vaade on muidugi imeline (“Eestimaa on nii ilus vä”). Tornis olid ka mõned lätlased, üks nendest toetas u kaheaastase lapse piirdele – minu emme sai šoki ja hakkas tüüpi hurjutama, et mida too teeb. Vaatepilt oli muidugi jube.

IMG_1829

IMG_1826 modified

Siis sõitsime Ööbikuorgu. Seal kiikusime natuke ja vaatasime veepumbad üle. Jällegi – ilus loodus.

IMG_1843 modified

Mu huuled on natuke sinakad, sest jõin Munamäel sinist jääkooki. Mmmmm.

Seejärel käisime rannas. Jah, suvi on jõudnud lõpuks siia (mul on palju suvekleite).

Filmipostitus

Üle pika aja kirjutan filmidest. Viimane kinopostitus oli nii kaua aega tagasi, et ma ei mäletagi enam, mida ma vahepeal vaadanud olen.

Juuli alguses oli Pärnu filmifestival, ETV-st näitas igal õhtu õhtu ühte dokfilmi autori kommentaariga.  Vaatasime Mikuga kõik filmid ära, kõige rohkem meeldis mulle “Videvik” – lugu sellest, kuidas Ukrainas elavad ja toimetavad 82-aastane tädike ja tema pime poeg. See film meeldis kõige rohkem teema ja visuaali poolest. Mulle lähevad vanad inimesed  väga-väga hinge (seda kirjutadeski tulevad pisarad silma) ning doki lõpus nutsin natuke Miku kaisus. Üldiselt olid kõik filmid mingis perspektiivis huvitavad.

Käisime ka Elvas kahte Pärnu FF teost vaatamas emme ja ämmaga – see oli tore üritus ning filmid olid päris vahvad. Üks nendest oli Ungari poisist Richardist, kelle kirg oli rallitamine. Päris naljakas oli kohati. Mikk otsis tüübi ka hiljem FB-st üles – tundub, et ta pole oma harjumusi muutnud 🙂

Vahepeal näitas Mikk mulle Airplane’i, mis oli naljakas – mõistan pooli Family Guy nalju palju paremini.

Paar nädalat tagasi käisime kinos Ted’i vaatamas. See oli nagu täispikk Family Guy osa, ilma erilise sisuta ja lausa juustune. Samas oli seal jälle häid ning läbimõeldud nalju. Seda kirjutades tundub, et mu peamine elu käib ümber Family Guy naljade.

Tartus lõppes just armastusfilmide festival. Meil oli plaanis rohkem filme vaatama minna, aga.. me oleme vist vanaks jäänud (mul on varsti sünnipäev). Teisipäeval vaatasime Timbuktut, mille peamine teema, mulle tundus, oli põgenemine usu eest ning usust tingitud piirangud. Islamiriigis on elu ikka väga… jube.

Reedel vaatasime X+Y ära. Film rääkis ühest matemaatilise eriandekusega autistist. Lugu tundus kohati uskumatu, kuid hästi oli kujutatud autismi sümptomaatikat.

Kohtume kinos 🙂

Taevaskojas

Käisime eelmisel nädalal Taevaskojas Lonnyga sõitmas. Jõereis polnud võrreldav eelmise aasta Luisenparki gondlisõiduga, aga siiski, päris tore oli! Alguses rääkis natuke giid paljanditest ja erinevatest legendidest, seejärel saime lihtsalt sõitu nautida. Mõnus oli.

IMG_1804 modified

Hiljem läksime ka Suur-Taevaskoja poole, nägime sissekukkunud Emalätet. Kurb, et seal pole nagu.. koristatudki. Tahtsime veel edasi minna, aga järsku tuli äike üles, sellele järgnes kõva sadu.

IMG_1811 modified IMG_1813 modified

Intsikurmu muusikafestival 2015

Käisime Mikuga reedel Intsikurmus muusikat nautimas. Kõik oli väga vahva – koht, lavade paigutus, muu meelelahutuse valik. Vahva ei olnud ainult ilm (alguses). Kui me kohale jõudsime, ladistas väga kõvasti. Istusime 10 minutit autos ja ootasime, millal vihm lõppeb. Päris jube padukas oli. Üleüldse, eesti suvi, wtf? Vastasmaja muruplats on juba kollaseid lehti täis..

Lõpuks saime festivalialale ka mindud. Lavad avaldasid muljet – lahedad visuaalid jooksid ekraanil. Hea, et ma kummikud jalga panin – keset toiduala oli suur porimülgas.

Kuulasime mitut bändi: jõudsime kohale Kreatiivmootori lõpuks, pisut nautisime ka jazzi. Seejärel tulid lavale mingi läti hipitsikkide bänd. Nad laulsid läänemerest ja … noh, mulle eriti ei meeldinud. Lavakostüümid olid ka jubedad. Siis kuulasime Mauno Meesitit, kes oli väga huvitav. Ükskord raadiost mängiti ja hakkas nagu meeldima. Hea, et ära nähtud sai.

Pealaval hakkas mängima jälle üks läti bänd- Triana Park, kes tõmbas rahva täitsa käima. Musikaalselt oli muidu täitsa lahe, aga.. (mulle on raske muljet avaldada). Veel kuulasime Odd Hugot. Üks tuttav arvas kunagi, et Mikk on selle bändi trompetimängija – meil sai sellega palju nalja 🙂

Õhtu peaaesineja oli Ewert and the 2 Dragons. Ma pole neid kunagi eriti kuulanud ja fännanud, aga pean ütlema, et nende live oli väga hea. Teiste esinejate esitusega ei anna võrrelda. Natuke vaatasime ka Junk Riotit, aga kuna mul oli kohutavalt külm, sõitsime tagasi koju. Oleks pidanud mütsi ja kindad kaasa võtma…

Ka sellel üritusel tundus mulle, et lasen ennast ümbritsevast liiga palju häirida – nt jään kuulama teiste inimeste juttu (ma muidugi ei mõista, miks peaks keset kellegi esinemist rääkima oma trennist) või vaatama nende liikumist. Peale selle märkasin, et inimesed ikka ei tunne oma piire – üks neiu oli (ilmselt) nii napsune, et ei osanud endale jopet selga panna ja nuhtles sellega võõraste meeste tagumikke. Samuti oskavad mõned ennastunustavalt tantsida, seades ohtu teiste inimese tervise. Ah, mis ma siin ikka – tegelikult oli tore ja mul on hea meel, et käisime 🙂

IMG_1814

Positivus 2015

Olen täna pool päeva (ülejäänud pool olen voodis vedelenud) koristanud ja lõpuks saan blogima hakata. Mul on mitmeid postituse-mõtteid, aga noh.. aeg läheb kiiresti vedeledes.

Eelmine nädalvahetus käisime Lätis Positivusel. Mina olin esimest korda, Mikk on selles osas õnneks vana kala. Sõitsime reedel kõigepealt Kablisse, kus me ööbisime. Seejärel vurasime Salacgrivasse. Muidu lühikese sõidu peale läks väga pikalt aega, sest tee oli parandajaid täis. Lõpuks leidsime parkimiskoha ja saime muusikat nautima minna. Festivaliala oli ülisuur (minu pisikeste silmade jaoks), rahvast oli väga palju. Reedest jäi muidugi meelde ka “mõnus” merelõhn Nordea lava juures. Mingi hetk muutus suur osa rahvast minu jaoks talumatuks – ilmselt hakkasid nad purju jääma. Mikk kommenteeris, et festivalile on tulnud igasugust rahvast – pooled neist alkoholi pärast. Minu ainuke soov Positivuselt oli kuulata Placebot – see oli MEGA! Alguses oli mul VÄGA paha tuju, sest inimesed liikusid pidevalt ning koha pärast pidi kõvasti võitlema. Poole pealt muutus rahulikumaks ja tuju paranes. Mõni tüüp oli nii purjus, et pillas tüdruku oma õlgadelt maha. See oli natuke koomiline isegi.

Järgmisel päeval peost osa ei võtnud ja sõitsime hoopis Valmierasse. Käisime ehituspoes (seal müüakse isegi hiiri) ja natuke linna peal ringi. Õhtuks jõudsime Cesisesse, kus oli ka meie ööbimine.

Pühapäeval sõitsime uuesti Kablisse ja sealt Salacgrivasse. Meiega ühinesid Miku vend ja tema naine. Nagu ikka, käisime ringi ja kuulasime muusikat. Viisin Miku St Vincenti juurest hoopis jälle Rangleklodsi kuulama, mis oli väga õige otsus. Väga mõnus oli. Ööbisime Kablis ja esmaspäeval sõitsime Viljandi kaudu koju.

Kõik meeldis mulle, aga peaksin ennast mitte laskma häirida rahvamassidest. Samuti tundus mulle, et mitmed olid lihtsalt tulnud jooma ja joogise peaga sotsialiseeruma. Suur pluss festivali juures oli kellaaegadest kinni pidamine – kõik esinejad läksid täpselt peale, mis on päris harv juhus. Samuti meeldis mulle food courti ala ning jäätis 🙂

Kirjutan siia enda jaoks nüüd üles muusikud, keda me vaatamas käisime, arhiivi jaoks 🙂

East India Youth

Kate Boy

Jungle

Jack Garrat

Tom Odell

Placebo

Max Jury

Basement Jaxx

Rangleklods

Robert Plant

St Vincent