august 2015

The Man from U.N.C.L.E

Käisime kolmapäeval kinos – oli Cinamoni sünnipäev ja kinopilet oli 3 eurot. Vaatasime filmi “The man from U.N.C.L.E” ehk “Koodnimetus U.N.C.L.E”.  See on Guy Richie uus teos, mis on tehtud 60ndate sarja alusel. Guy Richie filmid on mulle üldiselt meeldinud (niipalju kui ma neid näinud olen), kuid kinno minnes ootused väga suured polnud.

Film oli muidu täitsa vahva. Sisu oli nagu oli – plusspunktid selle eest, et venelane polnud pahaks tehtud – aga visuaalselt meeldis film väga. Kena montaaž ja mõni pikk monoloog… nalja sai ka muidugi ja lisaks muusika! Mulle meeldisid eriti naiste kostüümid ja meik ja soengud: tahtsin endale ka järgmisel päeval kohe lainerijoont teha (ma pole selles eriti osav ainult). Kohati kiskus tegevus väga märuliks, et täpselt enam polnud aru saada; samuti häirisid mind erinevad VALED aktsendid (aga ma olen ka OCD).

Soovitan vaatama minna- saab naerda 🙂

Stiilinäide, googlist.

Maanteel..

..võid kohata erinevaid inimesi. Näiteks kõndis eile Elva-Tartu tee peal üks jommis tüüp. Ta ei suutnud astuda sirgelt ja oli jalanõu ära kaotanud.

Mulle ei meeldi eriti jalgratturid. Mõned on täitsa toredad – nad sõidavad ilusti tee ääres ja on tagasihoidlikud. Enamus kahjuks pole. Aga see, mis ma nägin eile…

Tüüp sõitis palja tagumikuga. Jah, ta lehvitas oma karvast taguotsa.  Ma öökisin tükk aega rooli taga.

Lõpetuseks väike klipp jalgratturitest multikast Monkey Dust. See  võtab päris hästi kokku kogu teema.

Miku sünnipäev

Mikul oli eile sünnipäev! Seega on meil olnud alates minu sünnipäevast pea nädal aega tants ja trall. Miku vananemise tähistamist alustasime neljapäeval Võrus – väike pidu minu emmega.

Laupäeval käisid meil Miku sugulased külas – küll see oli alles pidu! Alguses oli kõik natuke hektiline, aga pärast oli päris meeldiv juba. Ma olin natuke pinges – suur osa inimestest käis meie juures esimest korda (uue abikaasa seisusest ma ei viitsi kirjutada). Põdesin kodu korrasoleku ja toitude pärast. Mikk tegeles rohkem soolaste snäkkidega, mina magusaga. Küpsetasin Manhattani juustukooki ja tassikooke. Toitlustus tuli meil kahepeale imeline välja:) Õhtu läks ka hästi – iga minutiga põdesin järjest vähem ja mul oli väga tore.

Eile nunnutasin Mikku eriti – mu väike vanur! Päeval käisime Bauhofist talle kingitust ostmas (tööriistakast) ning siis läksime Elvasse. Mikk oli ennast registreerinud järvede jooksule ja ma käisin talle kaasa elamas. See oli muide Miku esimene rahvajooks ja ta oli väga tubli – täitis oma eesmärgi ja pärast väikest puhkepausi lubas ka järgmisele jooksule minna. Õhtul veetsime pea kaks tundi nõude pesemisega – ütleme, et see oli väga romantiline 😉

Suur suve pildipostitus tuleb varsti!

Raamatupostitus – “Litsid”

Lõpetasin eile õhtul M.Sanderi raamatu “Litsid” lugemise. Nagu autor ise on rõhutanud, on ainus skandaalne asi teose juures pealkiri. Mina alguses ka mõtlesin, et tegemist on Eesti Wabariigi 50 halli varjundiga, aga ei miskit – pigem on raamat Eesti ajaloost ning poliitikast (küll läbi lõbustusasutuse teenindajate silmade).

Mulle raamat väga meeldis (muidu ma poleks seda paari päevaga läbi lugeda jõudnud). Lugemise vahepeal uurisin ajaloo kohta kõvasti internetist juurde. Mind on alati huvitanud II maailmasõda – omal ajal vaatasin kõik selleteemalised dokid Youtube’ist läbi. Eesti osa sõjas mind pole paelunud (võib-olla on vanaema sõjajuttudel selles osa), kuid nüüd on huvi (ja ka teadmised) palju parem(ad).

Nüüd jään ootama loo järgmist osa (tegemist on triloogiaga). Soovitan!

Sünnipäev

Mul oli reedel sünnipäev! Mikk tõi hommikusöögi voodisse ja nunnutas mind tavapärasest veel rohkem.

Seejärel lõpetasin koristamise (ma ei viitsinud neljapäeval põrandaid pesta) ning pesin ennast puhtaks. Pärast kuivamist läksime Kaubamajja mulle kingitust ostma. Meil on selline kokkulepe pidupäevadeks – käime ja valime koos kingituse. Mõtlesin midagi ehtemaailmast valida, aga midagi ei jäänud silma. Läksime hoopis raamatupoodi ja valisin endale kaks washi-teipi (kirjutan sellest varsti!) ja M. Sanderi raamatu “Litsid” välja (ka sellest kirjutan varsti!). Olen kingitusega väga rahul 🙂

Siis läksime emmele vastu – ta tuli bussiga Võrust. Kodus jõime kohvi ja hakkasime peoks sättima. Emme, muuseas, kinkis mulle kõrvarõngad, mis mulle väga meeldivad. Ta on mulle vist viimased 4-5 aastat sünnipäevaks Võru Juveelist ehteid ostnud – mulle sobib 🙂

Lõpuks jõudsid ka ämm-äi Elvast kohale. Kella viieks oli meil MeatMarketis laud bronnitud. Mina sõin seal loomulikult burgerit, teised võtsid lõhe. Toit oli mmmmmm! Samuti maitses hästi mu lemmikkokteil Tom Collins.

Pärast söömist oli meil kodus väike istumine – õunasiider ning Miku küpsetatud tort. Mmmmm vol2. Teineteisele tordi küpsetamine on meil ka sünnipäevatraditsiooniks saanud.

Järgmisel päeval käisime Elistvere loomapargis ning Jääajakeskuses. Sellest ka kunagi hiljem. 11821706_1652830074961626_192395853_n

Saksa post

Saatsime tädile väikese paki – pulmaalbum ja niisama nipet-näpet (ma pean mainima, et tädi soovis kõrvitsaseemneid, sest saksa omad ei kõlbavat kuhugi). Pakki sai ka väike kolmeosaline matrjoška* tädipoja tütrele.

Pakk jõudis kohale, aga matrjoškat pakis polnud. Ümbrik oli lahti kakutud ning hiljem DeutschePosti teibiga parandatud. Tädi on maruvihane – pole esimene kord, kui Saksa postis keegi “kogemata” kaotab paki ära või saadab selle nt Hollandisse.

Muide, Eestist on paki saatmine suhteliselt kerge (kuigi minu meelest kallis). Saksamaalt saates peab tädi märkima paki peale, mis seal sees on. Tädi on vist mitu kaebust juba kirjutanud. Ükskord läks pakk nt Islandile, teinekord käis mitu tiiru Saksamaa – Holland liinil.

*Matrjoška on üliarendav mänguasi.

Klassikaline näohooldus

Eelmisel aastal kingiti mulle sünnipäevaks Dorpat Spa kinkekaart. Ma vahepeal unustasin selle olemasolu ära..nii kiire oli. Paar nädalat tagasi (kui mulle tuli meelde, et mul tuleb varsti sünnipäev) meenus mulle kaart ja broneerisin klassikalise näohoolduse.

Ma pole varem Dorpat Spas ega näohoolduses käinud. Ma üldiselt kardan minna sellistesse kohtadesse esimest korda – ei tea, kuidas käituda või olla. Ma olin suht närvis ja ei suutnud väga lõdvaks ennast lasta, kui tsikk mulle kaelamassaaži tegi. Muidu oli kõik ülimõnus: koorimine, mudimine, mask ja kreemitamine. Kindlasti lähen näohooldusesse veel, sest kodus ma ei viitsi nii põhjalikult kõike teha.

Vau.. kas ma olen nüüd ilublogija? 😀

Nädalavahetus

Laupäeval käisime ämmade ja äiaga Võrumaal matkamas. Kõigepealt käisime Suure Munamäe vaatetornis. Mina käisin seal sel aastal juba teist korda, aga ämm-äi polnud seal aastakümneid käinud. Vaade on muidugi imeline (“Eestimaa on nii ilus vä”). Tornis olid ka mõned lätlased, üks nendest toetas u kaheaastase lapse piirdele – minu emme sai šoki ja hakkas tüüpi hurjutama, et mida too teeb. Vaatepilt oli muidugi jube.

IMG_1829

IMG_1826 modified

Siis sõitsime Ööbikuorgu. Seal kiikusime natuke ja vaatasime veepumbad üle. Jällegi – ilus loodus.

IMG_1843 modified

Mu huuled on natuke sinakad, sest jõin Munamäel sinist jääkooki. Mmmmm.

Seejärel käisime rannas. Jah, suvi on jõudnud lõpuks siia (mul on palju suvekleite).

Filmipostitus

Üle pika aja kirjutan filmidest. Viimane kinopostitus oli nii kaua aega tagasi, et ma ei mäletagi enam, mida ma vahepeal vaadanud olen.

Juuli alguses oli Pärnu filmifestival, ETV-st näitas igal õhtu õhtu ühte dokfilmi autori kommentaariga.  Vaatasime Mikuga kõik filmid ära, kõige rohkem meeldis mulle “Videvik” – lugu sellest, kuidas Ukrainas elavad ja toimetavad 82-aastane tädike ja tema pime poeg. See film meeldis kõige rohkem teema ja visuaali poolest. Mulle lähevad vanad inimesed  väga-väga hinge (seda kirjutadeski tulevad pisarad silma) ning doki lõpus nutsin natuke Miku kaisus. Üldiselt olid kõik filmid mingis perspektiivis huvitavad.

Käisime ka Elvas kahte Pärnu FF teost vaatamas emme ja ämmaga – see oli tore üritus ning filmid olid päris vahvad. Üks nendest oli Ungari poisist Richardist, kelle kirg oli rallitamine. Päris naljakas oli kohati. Mikk otsis tüübi ka hiljem FB-st üles – tundub, et ta pole oma harjumusi muutnud 🙂

Vahepeal näitas Mikk mulle Airplane’i, mis oli naljakas – mõistan pooli Family Guy nalju palju paremini.

Paar nädalat tagasi käisime kinos Ted’i vaatamas. See oli nagu täispikk Family Guy osa, ilma erilise sisuta ja lausa juustune. Samas oli seal jälle häid ning läbimõeldud nalju. Seda kirjutades tundub, et mu peamine elu käib ümber Family Guy naljade.

Tartus lõppes just armastusfilmide festival. Meil oli plaanis rohkem filme vaatama minna, aga.. me oleme vist vanaks jäänud (mul on varsti sünnipäev). Teisipäeval vaatasime Timbuktut, mille peamine teema, mulle tundus, oli põgenemine usu eest ning usust tingitud piirangud. Islamiriigis on elu ikka väga… jube.

Reedel vaatasime X+Y ära. Film rääkis ühest matemaatilise eriandekusega autistist. Lugu tundus kohati uskumatu, kuid hästi oli kujutatud autismi sümptomaatikat.

Kohtume kinos 🙂

Taevaskojas

Käisime eelmisel nädalal Taevaskojas Lonnyga sõitmas. Jõereis polnud võrreldav eelmise aasta Luisenparki gondlisõiduga, aga siiski, päris tore oli! Alguses rääkis natuke giid paljanditest ja erinevatest legendidest, seejärel saime lihtsalt sõitu nautida. Mõnus oli.

IMG_1804 modified

Hiljem läksime ka Suur-Taevaskoja poole, nägime sissekukkunud Emalätet. Kurb, et seal pole nagu.. koristatudki. Tahtsime veel edasi minna, aga järsku tuli äike üles, sellele järgnes kõva sadu.

IMG_1811 modified IMG_1813 modified