juuli 2015

Pulmapäev, 2

Saime koduuksest ilusti oma tavaariga välja. Pakkisime rekvisiite kaasa: kummikud, baleriinad, kampsun, rätik, vihmavari ning endatehtud trühvlid autojuhile ning fotograafile kingituseks. Tädi sundis veel meid maja ukse ees pildile poseerima. Saime ilusti Volgasse istutud ning nägin oma kimbukest ka. Pael oleks mul muidugi kohe autoukse vahele jäänud, kui autojuht seda kohendanud poleks.

Autosõit Tiigi tänavale oli äge – me Mikuga mõtlesime kuidas see auto ikka töötab ja mitu käiku tal on ja palju ta bensiini võtab ja kus käsipidur on. Jõudsime nõutud ajaks Õnnekasse (tegelikult on jutt ikkagi Tartu Maavalitsuse rahvastikutoimingute talitusest, aga õnnepalee võiks ju ka öelda), minu sugulased meie järel. Kedagi teist polnud – mul tuli juba värin sisse, et Miku vanemad ja vend ei tule. Samuti kartsin, et fotograaf saatis meid pikalt. Kõik läks hästi – meie kümme külalist (minu ema, tema peika, Miku emme ja issi, Miku vanaema, minu tädi ja täditütar, Miku vend ja vennanaine ning nende aastane poeg Kaur) olid lõpuks kohal ning fotograaf jõudis ka kohe pärast meid.

Läksime siis pruutpaarile mõeldud ruumi, seal pidas paaripanija meile loengu maha, kuidas käituda, kuidas kõndida, kuidas seista, kuidas kimpu käes hoida, kuidas allkirja kirjutada. Siis avastasime, et sõrmused jäid koju – emme sõitis peikaga kähku meie juurest läbi ja tõi sõrmused ära. Natuke närvikõdi, aga ongi selline meeldejääv vemp 🙂KM062

Lõpuks hakkas registreerimine pihta. Uksed tehti lahti ja kõlas Mendelsohni pulmamarss. Minu esimene mõte oli: Misasja, ongi see muusika. Miks see juba ära ei lõpe? Miks see IKKA veel mängib?. Seega, muusikavalikuga ma päris rahul polnud, aga samas polnud viga ka. Traditsioonid ja värk. Siis hakkas paaripanija rääkima – ta kõneles väga palju ja kiiresti ning naljakalt. Mina enamiku aja ei kuulanud, mõtlesin rohkem, et kas ma jaksan kingade peal seista (värisesin), ja kas ikka Kaur (Miku vennapoeg) on kaasas (muuseas, oli küll, aga ta oli vist veidike ehmunud). Veel mõtlesin Kongutast (Miku pere maakohast), suvelilledest ning kas ma ikka fotodel ilus välja näen. Paaripanemine läks kiiresti – Jah-sõnad (Mikk ütles ka JAH ;)). allkirjad (kimpu ei tohtinud käest panna ning Mikk pidi paberit hoidma), sõrmused ning musi. Mäletan, et paaripanija ütles veel, et kui naine lõhub nõusid, pole mehel sobilik kildu visata. Pärast tseremooniat tegime grupipildid ning aeg oli Sparglisse sööma minna. Meil olid tegelikult ka veel mullitajad muretsetud – mõttega, et külalised saaksid riisi-õitega loopimise asemel mulle puhuda, aga kõik olid mullitajad maha unustanud 😀 KM009

Sõitsime oma väikse pulmarongiga (kõik autod sõitsid eraldi) Sparglisse – tervitusnaps, kingituste jagamine (tegime külalistele kaasa väikesed pakikesed) ning lõunasöök. Meie valisime pulmatoiduks pardi. Laual oli kõike head-paremat, aga mina sõin ainult oma prae ära ja natuke saia – rohkem kuidagi ei mahtunud. KM059

Ühel hetkel läksime Loodusmaja parki ilupilte tegema. Pärast seda sõime suu       ssulavat sefiirtorti – see oli MEGA! Siis läkski pidu laiali ning meie sõitsime veel Vallikraavi tänavale pildistama. KM064KM147KM095

Õhtul sõitsime Pärnusse, aga sellest järgmises pulmapostituses. Mina ja Mikk oleme oma pulmapäevaga väga rahul. Ilm oli kena, kõik sujus üldiselt hästi, toit oli hea ning mälestused kustumatud.

KM202KM176KM156

Positivus 2015

Olen täna pool päeva (ülejäänud pool olen voodis vedelenud) koristanud ja lõpuks saan blogima hakata. Mul on mitmeid postituse-mõtteid, aga noh.. aeg läheb kiiresti vedeledes.

Eelmine nädalvahetus käisime Lätis Positivusel. Mina olin esimest korda, Mikk on selles osas õnneks vana kala. Sõitsime reedel kõigepealt Kablisse, kus me ööbisime. Seejärel vurasime Salacgrivasse. Muidu lühikese sõidu peale läks väga pikalt aega, sest tee oli parandajaid täis. Lõpuks leidsime parkimiskoha ja saime muusikat nautima minna. Festivaliala oli ülisuur (minu pisikeste silmade jaoks), rahvast oli väga palju. Reedest jäi muidugi meelde ka “mõnus” merelõhn Nordea lava juures. Mingi hetk muutus suur osa rahvast minu jaoks talumatuks – ilmselt hakkasid nad purju jääma. Mikk kommenteeris, et festivalile on tulnud igasugust rahvast – pooled neist alkoholi pärast. Minu ainuke soov Positivuselt oli kuulata Placebot – see oli MEGA! Alguses oli mul VÄGA paha tuju, sest inimesed liikusid pidevalt ning koha pärast pidi kõvasti võitlema. Poole pealt muutus rahulikumaks ja tuju paranes. Mõni tüüp oli nii purjus, et pillas tüdruku oma õlgadelt maha. See oli natuke koomiline isegi.

Järgmisel päeval peost osa ei võtnud ja sõitsime hoopis Valmierasse. Käisime ehituspoes (seal müüakse isegi hiiri) ja natuke linna peal ringi. Õhtuks jõudsime Cesisesse, kus oli ka meie ööbimine.

Pühapäeval sõitsime uuesti Kablisse ja sealt Salacgrivasse. Meiega ühinesid Miku vend ja tema naine. Nagu ikka, käisime ringi ja kuulasime muusikat. Viisin Miku St Vincenti juurest hoopis jälle Rangleklodsi kuulama, mis oli väga õige otsus. Väga mõnus oli. Ööbisime Kablis ja esmaspäeval sõitsime Viljandi kaudu koju.

Kõik meeldis mulle, aga peaksin ennast mitte laskma häirida rahvamassidest. Samuti tundus mulle, et mitmed olid lihtsalt tulnud jooma ja joogise peaga sotsialiseeruma. Suur pluss festivali juures oli kellaaegadest kinni pidamine – kõik esinejad läksid täpselt peale, mis on päris harv juhus. Samuti meeldis mulle food courti ala ning jäätis 🙂

Kirjutan siia enda jaoks nüüd üles muusikud, keda me vaatamas käisime, arhiivi jaoks 🙂

East India Youth

Kate Boy

Jungle

Jack Garrat

Tom Odell

Placebo

Max Jury

Basement Jaxx

Rangleklods

Robert Plant

St Vincent

Pulmapäev, 1

Eile tähistasime minipulmaaastapäeva. Tähistamise all mõtlen maal käimist, lõkke tegemist ja üheskoos kibuvitsapõõsaga tegelemist. Proovin nüüd meenutada kahe kuu tagust pulmapäeva. Muidugi tahtsin juba kõigest varem kirjutada, aga.. puhkusel olles päevad lähevad kuidagi kiiresti, eriti lebotades.

15.05 algas kenasti – magasime hästi (mul pole pikalt magamisega probleeme olnud) ja mõnulesime veel voodis pikalt. Kell 9 läksin ilusalongi. Seal ootas mind kuller, kes tõi mulle töökaaslaste poolt imelised roosad roosid ja väikese kaardi. Mul oli kohe “ah, mis te nüüd” olukord, ilmselt läksin näost roosaks ja hakkasin rohkem higistama. Jooksin kähku koju ja viisin lilled vaasi.

Järgmised ~3tundi möödusid ilusalongis. Vahepeal vahetasime Mikuga sõnumeid. Mikk käis samal ajal restoranis ning tegeles pulmaauto ja lilledega. Lõunaks jõudsin koju ja siis läks natuke kiireks – hakkasin riietuma. Mingi hetk hüppasid meile tuppa sisse minu ema, tädi ja täditütar. Nad olid otsustanud, et riietavad ennast meie juures. Mina sain selle peale natuke pahaseks, sest mu tädi toob igale poole närvilisust juurde. Mikk ehmus väga ära ja kadus ära (leidsin ta lõpuks kontorist värisemas). Lootsin, et saame viimased hetked kahekesi veeta – tema minu kleiti sättida ja mina tema lipsu kohendada.

Edasi – mis seal ikka – auto peale ja registreerima. Sellest järgmises postituses. Lõpetuseks pilt minu kimbukesest – tulbid ja lavendel.

KM085

Pulmafotograaf

Nagu kõik muu, valisime fotograafi internetist. Uurisime erinevate pildistajate kodulehekülgi. Minule meeldis kõige rohkem Tiina Villako Fotograatsiast. Mikk võttis temaga ühendust, Tiinal oli 15.05 vaba ja nii kähku asja aetud saime. Nädal hiljem saime temaga kokku, et detailid läbi arutada. Minu suurim hirm oli ilmselt see, et mis siis saab, kui vihma sajab. Tiina vastus küsimusele oli nii rahustav, et ma salaja lausa lootsin, et natuke vihma ka saaks (ja sai ka).

Pulmapäeva jäädvustamisega oleme mõlemad ülimalt rahul. Tiina pani meid ilusti paika (järjekordne asi, mille pärast muretsesin – kas me ikka piisavalt ilusalt poseerida oskame). Ilufotode tegemine võttis päris läbi – modelli amet on füüsiliselt paljunõudev :). Mina pidin peamiselt tegema nn puusanõksu (mul pärast puus ausõna valutas :)). Teised märksõnad olid sellised: “Mikk, võta Keitilt ümbert kinni”, “Pange pead kokku”, “Pange otsaesised kokku”, “Mikk, suudle Keitit juuksepiirile”, “Nüüd tehke musi”. Päris lõbus oli 🙂

Pildid saime kätte väga ruttu – kuuga. Ilmselt seepärast, et pulmad ei toimunud peamisel pulmahooajal. Lõpetuseks Teile 10 pilti 200st. KM059 KM095 KM111 KM115 KM017 KM130 KM190 KM178 KM193 KM200

Schilling 2015

Laupäeval käisime Mikuga Kilingi-Nõmmel Schillingu muusikafestivalil. Käisime schillimas ka eelmisel aastal, millest on meeles peamiselt id_rev ning LaMuu ökojäätised. Mikk muretses piletid juba varakult, sest esinema pidi tulema meie suur lemmik Peaking Lights. Ootasime üritust väga. Mingi hetk selgus ainult, et bänd ei saa üldse sel suvel oma kavaga üles astuda.  NÕUUUUUU 🙁

Muidu oli üritus suhteliselt sarnane eelmisele aastale – palju piknikutekke ning hipiherneid, müravaid lapsi ning armunuid vanapaare. Ilmaga taaskord vedas – väljas oli väga mõnus. Seekord oli minu meelest ka natuke parem toiduvalik. Muidugi ei saa ma mainimata jätta ka ökojäätiseid – seekord sõin kirsi- ja pistaatsiajäätist. Seega oli üritus väga hästi korraldatud.

Meiega ühinesid ka Miku vend, vennanaine ning nende pooleteiseaastane poeg. Kaur oli nii suureks kasvanud – ta nägi välja nagu poiss juba, mitte enam ee..ei oskagi sõna leida..beebi äkki?

Muusika oli nagu ikka – Mikk oskaks siia pikemalt kirjutada erinevatest gaze’idest ja wave’dest. Kesköö paiku esines Taani bänd Rangleklods, mis oli vaatamata väsimuse astmele võimas.

Ühesõnaga, vahva üritus ja järgmisel aastal võiks ju ka minna 🙂

Lõpetuseks lisan siia hoopis Peaking Lightsi lemmiklaulu: