Ariel Pinki kontsert

Neljapäeval käisime Noblessneri valukojas Ariel Pinki kuulamas. Ariel Pink on Miku lemmikmuusik üldse, mina hakkasin Pinki kuulama Miku juurde kolides.

Jõudsime Noblessnerisse poole kaheksa ajal. Koht oli äge geto. Ariel Pink kirjutas seal midagi hoolega – arvasime, et laulusõnu.

Mingi hetk laulis Eplik 4 Pinki laulu. Siis hakkasin jonnima, et mul on kõht tühi ja läksime burksi ostma. Ma sõin suurest näljast isegi sibulat – olin tubli ja leidsin, et sibul polegi kõige halvema maitsega.

Bänd tuli lavale 9 läbi. Kontsert oli võimas. Ma üllatusin, et kasseti-lofi’d saab nii suurejooneliselt edasi anda. Mikule meeldis üritus väga, ta isegi tantsis minuga 🙂

Konsterdile läksime rongiga ja tulime öösel bussiga. Kõige jamam osa ilmselt oligi ikkagi sõit, eriti tagasi. Mina magasin enamiku ajast, aga jube kitsas oli ja pidevalt pidi asendit vahetama. Tagasi jõudsime öösel kell 3 – nii romantiline oli Mikuga koju jalutada 🙂

Sellise mittemidagiütleva (mul pole sõnavaras väga palju sõnu positiivsete asjade kohta) postituse lõppu lisan ühe laulu ka:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga