veebruar 2015

Vahepealsed filmid

Nightcrawler – See on praegu Miku lemmikfilm. Minule ka väga meeldis – Jake Gyllenhaal mängis “natuke” segast tüüpi, lugu oli põnev, teostus lahe.

Big Eyes – mulle Keani pildid täitsa meeldivad. Samuti meeldis mulle filmis kujutatud 60-70aastate õhkkond. Aga midagi jäi puudu – Amy Adams oli igav (Christoph Waltz muidugi mitte), kasutas oma hillbilly-aktsenti ebapüsivalt ning… noh.. igav.

Mikk on palju rohkem filme ära vaadanud. Tavaliselt jään mina õhtul 9-10 ajal magama ning tema vaatab 1,5 filmi vaikselt minu kõrval ära. Ma magan mõni päev rohkem kui üleval olen.

Teater

Pühapäeval käisime teatris “Fanny ja Alexandrit” vaatamas. Alguses punnisin vastu, sest etendus kestab pea neli tundi. Võtsin ennast kokku, lõin üles ja läksime kohale. Mikk ütles kenasti, et etendus polnud “meie tassike teed”. Iseenesest tore lugu ja hästi tehtud (eriti kleidid!), aga palju oli röökimist, ropendamist ja labasust (seda küll enamasti alguses). Muidugi, lapsed olid väga tublid (kõik tädikesed arvasid nii).

Ilmselgelt oleme nõudlikud, saalis naerdi päris kõvasti, kui Ott Sepp oma paljast peed näitas.

Vanemuise tänava akadeemia filmiauhinnad

Kuna me oleme Mikuga vaadanud ära palju filme, otsustasime asutada oma vabade kunstide akadeemia. Esimesena saavad kuldse Vanemuise auhinnad jagatud filmidele.*

Parim film: Birdman

Parim võõrkeelne film: Ida

Parim naispeaosa: Julianne Moore

Parim meespeaosa: Michael Keaton

Parim naiskõrvalosa: jääb andmata

Parim meeskõrvalosa: JK Simmons

Parim kinematograafia: Birdman

Parim stsenaarium: Nightcrawler

Parim kunstnikutöö: Grand Budapest Hotel

Parim laul: Lana del Rey – Big Eyes

Parimad eriefektid: Interstellar

Parim hull: Jake Gyllenhaal ja Rosamund Pyke

Parim nina: Adrien Brody

Üllataja: Jake Gyllenhaal

Parim film puuviljadest: Mandariinid

Üldiselt oli hea filmiaasta.

*Mul ei ole elu 🙂

Sellest postitusest võiks tulla suur Boyhoodi-rant, aga jätame selle ära. Ägestumine pole kellelegi kasulik.

Tegelikult kirjutan hoopis filmist Wild. Mulle meeldivad sellised eneseotsimise sisuga (ehk diibid) filmid. See film oli suht normaalne. Ilusaid kaadreid ja mittelineaarset ajajoont sai kõvasti nautida. Samas ei tekkinud mul tunnet, et vaataksin veelkord. Eks ta selline tore film oli.

Paar nädalat tagasi proovisin vaadata Into the Woodsi. Ma suutsin seda vaadata u 7 minutit, rohkem mitte. Lihtsalt.. seal kõik laulsid. Jällegi, mulle ju meeldib muinasjutu-teema (Once upon a time!!!), aga no ma ei suutnud üldse..

Aeg läheb kuidagi kiiresti ja unevajadus on nii suur, et ei jõua blogima piisavalt tihti.

Vahepeal vaatasime “Foxcatcheri” ära. Ei olnud midagi erilist, kuigi teema on huvitav ja näitlemise kohta võiks ka öelda “pole paha”.

Miku uus lemmikfilm on “Nightcrawler”. Mina magasin samal ajal kui tema seda vaatas, aga ma püüan ka järele jõuda..