Ma olen vist alati olnud “kiiresti ja korralikult” tüüp. Eks see selgitab ka, miks ma alati jätsin ülikoolis kõik tööd-õppimised viimasele hetkele (v.a lõputöö, aga sellest mõni teine kord pikemalt). Samas olen kõik asjad teinud hästi, väga hästi  või suurepäraselt (järeldan seda hinnetest). Ma realiseerin oma esialgsest mõttest umbes 30-40%. Ma tahaksin vähemalt 70%ni jõuda, aga mul pole lihtsalt ressurssi (vaimset, ajalist, motivatsiooni).

Üks asi veel – koolis eksamiteks õppimine oli sageli ajaraisk – samal ajal tuli vaadata sarju või muid asju internetis korda saata. Ma lihtsalt ei liigutanud ennast täisvõimsusel enne kui oli VIIMANE hetk käes.

Mis minuga lahti on? Üks võimalus on ju vähendada neid nn projekte, mida ma olen ka teinud. Siis on jällegi teistmoodi “jama'” – aega küll rohkem, aga teised vajalikud varad vähenevad.

Vältiv käitumine on ikka heaoluühiskonna probleem.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga